Oktoobri keskel Viimsi Artiumis esietendus teatritükk „Lennart. Pöördtooliaastad“, mis võeti väga menukalt vastu. Müügile on tulnud nelja uue mängupäeva piletid: 23. ja 24. aprill, 15. ja 16. mai, igal õhtul algab etendus kl 19.
6. oktoobril 1992 astus ametisse taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri. Järgnenud ajast ja meie esimese presidendi keerukatest aastatest ning veel keerulisematest ülesannetest kirjutas käsikirja Jaak Jõerüüt, endine diplomaat, poliitik ja minister, eelkõige aga tunnustatud kirjanik ja Lennart Meri kaasteeline.
Presidenti kehastav Ivo Uukkivi kandideerib mäletatavasti selle rolli eest läinud aasta parimaks meespeaosatäitjaks.
Lavastuses „Lennart. Pöördtooliaastad“ astuvad peale Lennarti lavale ka Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ja tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool. Autor on Jaak Jõerüüt, lavastaja Karl Laumets, peaosatäitja Ivo Uukkivi. Mängivad ka Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Tõnn Lamp, Eva Koldits, Ragnar Uustal, Anu Lamp, Christopher Rajaveer, Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves. Kunstnik on Eva Maria Põldmäe, muusika on loonud Robert Jürjendal.
Lavastuse paatos pärineb meie lähiajaloost. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri aeglase ja väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles. Eesti oli saanud taas endale presidendi. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president. Siis oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta meie kahvatule poliitkaardile joonistab. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud president, keda sai uue Eesti ajaloos ainsat korda valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus kuulutati aga võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on presidendi valinud alati parlament või valijamehed.
Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja tulevikumaailma positsioon. Lennarti intelligents ja ambitsioonid tekitasid paljudes kimbatust. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui ka maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik president.
Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame ainult rõõmustada: just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne Kadriorus töötamine ja enda jõuga rahvusvahelisesse vereringlusse lülitamine pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.
Pileteid saab osta Piletitaskust.